„Ma ei taha, et mu laps tunneks end nagu Hansuke ja Greeteke, kes jäeti metsa, olles veendunud, et nad ei näe enam kunagi oma vanemaid” – need sõnad kajastavad hästi emotsioone, mida tekitab esimene lahusolek lapsega, kui ta läheb lastehoidu või lasteaeda. Vaatame, kuidas saab selle kogemusega harjutada nii last kui ka ennast.
TURVATUNNE ON KÕIGE ALUS
Pärast mitut kuud koos olemist, mil on tekkinud tihedam emotsionaalne side lapsega, peame veenduma, et lapse eest hoolitsev isik on usaldusväärne, näiteks tunneb ära emotsionaalsete vajadustega seotud nüansid ja suudab neile asjakohaselt reageerida. See tähendab, et kallistab või kiigutab nutvat last, kui just see teda rahustab. See tähendab ka seda, et ta ei püüa last rahustada, öeldes: „Ema läks poodi küpsiseid ostma ja tuleb kohe tagasi.” Seetõttu tasub rääkida kasvatajatega ja mõista nende suhtumist lastesse ja millist rolli nad mängivad. Samuti on oluline öelda välja, mis meile kui emadele on tähtis.
Oleks hea, kui lastehoid või lasteaed meenutaks võimalikult palju koduseid ruume. Ruumi suurus, laste arv, sisustus – kõik see loob keskkonna, mis mõjutab last. Mida rohkem meenutab ruum kodu, seda parem.
Kohanemise perioodil kasuta võimalust oma last ise lasteaeda viia. Sel viisil annad talle suurema turvatunde, mis on väga oluline lapsele, kes kohaneb muutustega.
Kasuta erinevaid võimalusi lasteaiast rääkimiseks ja uute rituaalide loomiseks seoses lasteaeda minekuks valmistumisega. Vajalike rõivaste pesemine koos lapsega, uute susside valimine? Miks mitte.
PIKK TEE KOHANEMISENI
Jääb veel küsimus, kuidas veenda last, et tema järgi vaatab keegi teine, mitte ema või isa. Loomulikult on vaja aega, et laps muutustega täielikult lepiks. See aga ei tähenda, et midagi ei saa sellele kaasaaitamiseks teha. Et aidata lapsel harjuda selle elumuutusega, võid võtta eeskuju teiste emade läbiproovitud meetoditest. Toome mõne neist välja.
„Lähme jalutama, et lasteaeda vaadata, lihtsalt vaatame, sisse ei lähe. Sel viisil tutvub laps uue kohaga ning juba enne seda, kui ta seda pidevalt külastama hakkab, on loodud meeldiv harjumus seoses lasteaeda minekuga.“
„Ma räägin oma lapsega lasteaiast ja päevaplaanist. Isegi kui laps ei mõista kõike täielikult, tasub seda teha, et laps hakkaks harjuma uue rutiiniga, et on aeg mängudeks, siis lõunaks ja siis magamiseks.“
„Esimene asi, mida ma tegin, oli see, et jätsin meelde kasvatajate nimed ja kodus rääkisin neist võimalikult tihti: et Martal oli täna ilus sinine pluus või et Margarital on ilus naeratus, mis lihtsustab lapse jaoks kasvataja omaks võtmist, et temast saaks veel üks inimene, kellega laps tunneb positiivset seost.“
Edu!